Eesti

Responsive image

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) on Euroopa Liidu sõltumatu asutus, mille ülesanne on tagada kogu Euroopa pangandussektoris tõhus ja ühtne usaldatavusnormatiivide kehtestamine ja nende täitmise järelevalve. Euroopa Pangandusjärelevalve üldeesmärgid on säilitada Euroopa Liidus finantsstabiilsus ja pangandussektori terviklikkus ning tagada nende tõhus ja korrapärane toimimine.

Euroopa Pangandusjärelevalve kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi (ESFA), mille moodustavad kolm järelevalveasutust: Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA). Süsteemi kuuluvad ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB), Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee ja riiklikud järelevalveasutused.

Euroopa Pangandusjärelevalve on sõltumatu asutus, kuid tal on aruandekohustus Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

 

Eesmärgid ja ülesanded

Kuigi konkreetsete finantseerimisasutuste järelevalve on endiselt riiklike järelevalveasutuste kohustus (pangandusliidu põhialuseks olevas uues ühtses järelevalvemehhanismis osalevates riikides läheb see ülesanne lähitulevikus siiski Euroopa Keskpanga pädevusse), on Euroopa Pangandusjärelevalve ülesanne parandada siseturu toimimist, tagades Euroopas asjakohase, tõhusa ja ühtlustatud järelevalve ning õiguskorra.

Euroopa Pangandusjärelevalve põhiülesanne on siduvate tehniliste standardite ja suuniste vastuvõtmise abil aidata kaasa Euroopa ühtsete panganduseeskirjade kogumiku koostamisele. Ühtsete eeskirjade kogumiku eesmärk on Euroopa Liidu finantseerimisasutuste jaoks kokku koguda ühtlustatud usaldatavusnõuded, et võrdsustada konkurentsitingimusi ja tagada kindel kaitse hoiustajatele, investoritele ning tarbijatele.

Euroopa Pangandusjärelevalvel on oluline roll ka järelevalvetavade lähendamisel, millega tagatakse usaldatavusnormatiivide ühtlustatud kohaldamine. Lisaks sellele on Euroopa Pangandusjärelevalve volitatud hindama Euroopa Liidu pangandussektori riske ja haavatavust, tehes seda eelkõige korrapäraste riskihindamisaruannete ja üleeuroopaliste stressitestide kaudu.

Euroopa Pangandusjärelevalve muud ülesanded on näiteks korraldada uurimisi seoses liidu õiguse ebapiisava kohaldamisega riikide austuste poolt, otsuste tegemine eriolukordades, pädevate asutuste erimeelsuste lahendamine piiriülestes olukordades ja tegutsemine Euroopa Parlamendi, nõukogu ning komisjoni sõltumatu nõuandva organina.

Struktuur

Asutusevälises tegevuses esindab Euroopa Pangandusjärelevalvet eesistuja, kelle ülesandeks on ka järelevalvenõukogu koosolekute ettevalmistamine ja nendel arutelude juhtimine. Tegevdirektor valmistab ette juhatuse koosolekud ja tagab Euroopa Pangandusjärelevalve igapäevase tegevuse.

Euroopa Pangandusjärelevalvel on kaks juhtivorganit:

  • Järelevalvenõukogu, mis on Euroopa Pangandusjärelevalve peamine otsuseid tegev organ. Järelevalvenõukogu võtab vastu kõik Euroopa Pangandusjärelevalve poliitilised otsused, näiteks tehniliste standardite, suuniste, arvamuste ja aruannete kavandid ja eelnõud.
  • Juhatus, kelle ülesanne on tagada, et Euroopa Pangandusjärelevalve täidab kohustusi ja ülesandeid. Sellega seoses on antud juhatusele volitus esitada muu hulgas iga-aastane tööprogramm, aastaeelarve, personalipoliitika kava ja aastaaruanne.

Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee raames teeb Euroopa Pangandusjärelevalve valdkonnaülestes küsimustes tihedat koostööd muude Euroopa järelevalveasutustega. Euroopa Pangandusjärelevalve otsustest mõjutatud isikute õiguste tõhusaks kaitseks on loodud apellatsiooninõukogu.

Töökord

Et tagada, et Euroopa Pangandusjärelevalve täidab ülesandeid ja volitusi tõhusalt ja läbipaistvalt, arutatakse kõiki asutuse koostatud dokumente tehnilistes töörühmades ja alalistes komiteedes, mille töös saavad osaleda ka liikmesriikide asutused. Oma volituste täitmise raames teeb Euroopa Pangandusjärelevalve pidevalt koostööd ka muude asutuste ja institutsioonidega.

Vajaduse korral peetakse õigusaktide (nt tehnilised standardid ja suunised) üle avalikke konsultatsioone, et sidusrühmad ja kõik huvitatud isikud saaksid aidata kaasa tulevikus kehtima hakkavate pangandusstandardite ja suuniste väljatöötamisel.

Euroopa Pangandusjärelevalve küsib kommentaare ja nõuandeid ka pangandussektori sidusrühmade kogult, mis on Euroopa Pangandusjärelevalve määrusega loodud organ sidusrühmadega toimuva konsulteerimise lihtsustamiseks. Vajaduse korral analüüsib Euroopa Pangandusjärelevalve kõigi ettepanekute kulusid ja kasulikkust. Järelevalvenõukogu võtab pärast hääletamist vastu lõplikud dokumendid.

Lingid

Kokkuvõte majandusaasta aruanne

Euroopa Pangandusjärelevalve asutamismäärus

Euroopa Pangandusjärelevalve suunised ja soovitused on tõlgitud kõikidesse keeltesse ning on loetletud jaotises "Õigusaktid ja poliitika"

Finantseerimisasutusega seotud probleemide korral saate abi ja teavet meie tarbijajaotisest (ainult inglise keeles)